Kui Nõukogude Liidu haruldasemaid ordeneid müüakse maailmas koguni 600 000 – 700 000 krooniga, maksab Eesti kõige hinnalisem autasu vaid poole sellest.

«Eesti asjade kogujaid on maailmas lihtsalt ülivähe. Ehk tuhatkond,» põhjendab antiigikaupmees Andry Heidmets esimese Eesti vabariigi aegsete ordenite üpris madalat hinda.

«Praeguste asjade väärtus selgub aga 50 aasta pärast,» ei taha 14 aastat ordenitega kaubitsenud mees praeguste autasude hinda ennustada.

Tema sõnul on müütatud ka mõnda pärast 1992. aastat antud ordenit. «Põhiliselt lesed, kellel ei ole pärast ordenikavaleri surma isegi elatusraha,» ütleb ärimees müüjate kohta. Samas ähvardab ordenimüüjat trahv või arest, sest käibeloleva aurahaga ei tohi äritseda.

Heidmetsa sõnul on hinnalisim Eesti autasu 1930ndate lõpust pärit Valgetähe kett, mille president Konstantin Päts jõudis anda vaid kuuele inimesele.

«Ungari riigihoidja Miklos Horthy kett on ühe leedulase erakogus,» teab antiigikaupmees. Mõni aasta tagasi oli leedulane nõus selle maha müüma vähemalt 300 000 krooniga.

Umbes samas hinnas on ka 1925. aastani välja antud Vabaduse Rist. Selle II liigi 1. järku ei jõutudki kellelegi anda. Muu järgu Vabaduse Ristid maksavad aga vaid 8000–10 000 krooni, Eesti-aegsed Riigivapi ja Valgetähe ordenid aga 5000–15 000 krooni.

Sootuks teist masti hinda nõutakse aga Nõukogude Liidu autasude eest. Näiteks NSV Liidu kangelase ja sotsialistliku töö kangelase kuldtäht (esimesi anti välja ligi 13 000) maksab sõltuvalt vanusest ja tüübist 33 000–132 000 krooni.

«Eriti otsitud on 1939.–1943. aasta tähed, sest neid on vaid veidi üle 1000,» teab Heidmets. Eesti elanikest on too kuldtärn vaid 14 inimesel.

Töökangelase kuldtäht maksab vähemalt 16 000 krooni, kuid peab sel juhul pärinema 1940. aastatest. Selline autasu on näiteks Kaukaasias Salme külas tegutsenud kaheksal eesti sugu eesrindlasel.

Esimene kodueestlane Karl Isak sai rinda aga juba uue, odavama kuldtähe. Kokku anti Nõukogude Eestis välja 142 töökangelase kuldtähte, millest 90 on omanikku vahetanud Heidmetsa abil.

Hinnas on ka Lenini orden. See õnnestub soetada 9200–10 500 krooni eest, kuid 1930ndate algusest pärit autasu on mitukümmend tuhat krooni kallim. «Eestlastest on selle saanud vaid akadeemik Johan Eichfeld. Järgmised said juba uuema tüübi.»

Sootuks soolasema hinnaga müüakse aga Nõukogude sõjaautasusid. Näiteks admiral Ušakovi ordeni I järk maksab koguni 660 000 krooni. 1978 peetud oksjonil müüdud üks kahekümne kolmest Võidu ordenist maksis aga lausa pöörase 23 miljonit krooni.

 

TUNNEB ASJA: «Eesti praeguste ordenite aeg saabub 50 aasta pärast,» nendib antiigikaupmees Andry Heidmets, esitledes Kalevi tähesõidu automärki ja tuletõrjeautasu.

Arno Saar